Meil hakkasid eilsest jälle aias metskitsed käima. Eelmine talv tulid nad meile jaanuari keskel, nüüd aga detsebri alguses. Hästi vahva on neid vaadata ja neile süüa anda.
Kusjuures - eile kui ma jälgisin kus nad käinud on (jälgides nende rada), siis olid nad külastanud täpselt kõiki neid kohti, kuhu ma eelmine talv neile süüa viisin. Mis seal siis ikka - tõin aga nõud välja, läksin ruttu keldrisse ja siis ......... See suvi ma kasvatasin hästi palju porgandeid, just seepärast, et olin kindel, et kitsed tagasi tulevad. Õunu panin ka neile hästi palju keldrisse varuks. Nii ma neid siis tükeldan ja neile viin. Nüüd peaks veel kuskilt vilja muretsema, siis saab vahel ka seda neile anda. Mäletan, kui nad eelmine aasta avastasid koha, kuhu me oravatele tammetõrusid panime, küll oli puuotsa riputatud, aga mis viga neil sealt kätte saada! Nii siis oligi - käis võitlus kas enne jõuavad oravad või kitsed tõrudeni - kitsed võitsid. Kuid ega oravadki päris söögita jäänud. Nüüd panime oravatele teise kohta, aga küll kitsed ka selle varsti avastavad. Pole just korvpalluri pikkusega, et kõrgemale puuotsa riputada.
Samuti on meil aias jänesed käinud, nüüd lumega näeb seda hästi - jälgi kõik kohad täis.Nii et nüüd saan ma ka neile porgandeid pakkuda.
Kahjuks pole rebaseid juba ammu näinud, muidu olid nemad ka meil siin. Käisid aias ringi, viisid kasside sööginõud koos söögiga minema, siis käisin igal hommikul mööda aeda toidunõusid kokku korjamas. Lõpuks panin neile eraldi süüa, aga toidunõusid tuli mul ikka otsimas käia.
Hästi tore loomaaed meil siin ja minule isiklikult teeb olemise paremaks ja rõõmsamaks see, kui neid loomi jälgin ja neile süüa viin.
Kassidest, lindudest, koertest jne ma ei hakka enam rääkima- need on igapäevased.
No comments:
Post a Comment