Täna valisin endale veel ühe kiisukese, kelle veebiperemees olla. Tema nimi on Apelsin, armas kiisu. Nüüd mul siis kaks veebikiisut - Apelsin ja Isis. Minge ikka teie ka ja valige endale lemmik: http://www.veebiperemees.ee/

Kõik loomad vajavad hoolt ja armastust ja kellel võimalik ning kes suudab loomale pakkuda hoolitsevat ja armastavat kodu, siis tehke seda - PALUN!!!!!

Hakkasin täna ühe armsa kiisu veebiperemeheks. Valik oli raske ja tahtmine kõiki loomi aidata suur, aga .... Paraku ei ole võimalik mul kõiki aidata ja tuleb teha valik. Minu kiisukese nimi on Isis.
Kahju on neist loomadest, tahaks endale võtta, aga tuleb mõelda reaalselt - kodus on mul juba neli enda ja neli külakassi, kokku kaheksa.
Miks küll ometi inimesed loomi hülgavad!? Saan aru sellest, kui looma peremehega midagi juhtub ja seetõttu loomake üksi ilma jääb, aga lihtsalt loom tänavale visata või kuhugi "maha unustada" - mitte ei mõista seda.

Riided poistele

Olles inimene, kellele ei meeldi poodides käia, siis püüan leida lastele riideid internetipoodidest. Tüdrukule pole sobivate ja vajaminevate riiete leidmisega kunagi probleeme, pigem kerkib küsimus, et mida valida, sest valik on tohutult suur. Küll on erinevaid materjale, värve, tegumoode jne jne. Kui aga soovin leida riideid poisile, siis on juba raskem - lihtsalt pole. Kui ka midagi leiad, siis võid kindel olla, et pole seda suurust, mida vajad või on toode just otsa saanud. Miks see ometi nii on? Miks on poistele nii raske riideid leida? Kas neid tehakse vähe või ei oska mina õigest kohast otsida?
Kunagi, kui ma käisin poodides lastele riideid ostmas, siis oli probleem sama - tüdrukutele oli valik suur, poistele aga mitte. Ei tea kas nüüd on see poodides muutunud?

Kuidas aidata?

Olen siiani teinud väikeste summade kaupa annetusi läbi Swedbank internetipanga ("Ma armastan aidata"). Olen annetanud nii Eesti Vähiliidule, Loomade varjupaigale, Loomakaitseseltsile, Sünnitusmajale, Lastehaiglale.
Aga kuidas saaks veel aidata? Soov on suur. Kas on midagi, mida ma saaksin kodus ära teha? (peale rahaliste annetuste). PALUN ANDKE TEADA!!!!
Kui mu ema ära suri, siis sorteerisin tema riiideid - osad andsin ära ning osad asjad pakkisin kottidesse ning üks väga tore mees (nüüdseks juba pensionil ja kahjuks ei tea ma enam tema tegemistest ja toimetustest midagi) viis need kodututele. Muidugi leidus inimesi, kes minu tegu valeks pidasid - "Kujutad sa ette, kui mõni PONKS sulle sinu ema riietes vastu tuleb!?" See oli ainult üks paljudest lausetest, mida mulle öeldi. Ja mis siis kui tuleb!? Nemad on ju ka inimesed, nad vajavad sooja, nad vajavad abi.
Mulle väga meeldis see eksperiment, mida tegi Üllar Luup, kui ta kehastus kodutuks ning nüüd see, kuidas ja mida nad nendest räägivad. Leidub neid, kes ei anna alla ja tegutsevad edasi. Samas on ka neid, kes leiavad, et neil pole enam midagi ega kedagi peale pudeli vaja. Eile näitas Reporteris üht kodutut, kes õpetab kriketit teistele inimestele, ta on loonud ühe seltsi - inimene ei anna alla. Kas aga ei ole kuidagi võimalik talle siis mingi väike toake anda, et tal oleks koht, mida oma koduks pidada!!??? Vähemalt esialgu.
Mulle meeldib väga saade "Rääkimata lugu" - see on alati nii südamlik.
Suvel, kui Reporteri kaudu paluti abi raha kogumisel ühe noormehe raviks (oma sõpra päästes jäi ise hätta ja oli juba pikemat aega koomas) Pere tahtis ta Saksamaale ravile viia. Kuna aga tegemist oli vene keelt kõnelevate inimestega, siis .......... Inimesed olid julmad. Lugesin natuke neid kommentaare - mul hakkas halb. Miks ometi inimesed on nii kurjad ja õelad??? Küll sooviti, et ta ära sureks, küll kästi Venemaale minna , siis olid halvad Reporteri tegijad jne jne. Miks küll nii???? Palju ei suutnud ma edasi lugeda. Panin kinni, kirjutasin üles andmed, mis vaja annetuse tegemiseks ja kandisn väikese summa üle selle noormehe raviks. Ei ole rohkem kursis, kuidas tal läheb, aga loodan, et ta paraneb.

Hetkel plaanin ma korraldada retke Loomade Hoiupaika, mis leiaks aset järgmine suvi (2011), seda siis, kui minu õde Eestisse tuleb. Plaanin kutsuda oma sugulased (palju mul neid pole) ka kaasa, igale ühele annan eraldi ülesande, mida keegi loomadele muretseb (enne võtan aga varjupaigaga ühendust ja uurin nende käest täpselt, mida neil vaja kõige kõige kõige rohkem on) ja siis autodesse ning minek. Seda muidugi juhul, kui keegi sellest ikka huvitatud on. Kui ei ole, lähen üksi. Aga samas arvan, et selline päev oleks tore ja annaks palju juurde, sest muidu ju eriti sellistes kohtades ei käida (räägin enda nimel).
Olen ise juba ammu tahtnud Loomade Hoiupaika külastada, aga kuna mul endal autot pole ja väikest last ka kellegi hoolde jätta pole, siis tuleb oodata. Varem on aga ikka midagi muud ette tulnud jne jne. Vabandused vabandused, aga nii see on. KAHJUKS!!!! Selleks arvangi, et kui on konkreetselt selline päev organiseeritud, siis ka sellest osa võetakse. Vähemalt loodan.

ÜLESKUTSE

Palun väga kõikide abi järgmiste asjade kogumisel:

1. Üllatusmunade topsid. Ärge palun visake neid ära! Ma väga väga tahan neid endale. Värv pole üldse oluline.

2. Lipsud. Kui kellelgi seisab kapis lipse, mida enam ei kanta, siis olen neist väga huvitatud. Värvus pole oluline, peaasi et päris suurt auku sees pole.

Olen need palved ka enda lähedastele edasi öelnud, aga...... Ikka ja jälle tuleb vastus - Oih, unustasime ja viskasime ära.

Olge palun nii head ja võtke minuga ühendust, kui teil on mulle neid asju pakkuda.

Meil hakkas aias käima üks uus kiisuke. Tema on väga sõbralik ja ilus kass. Täna ta üritas mul aknast sisse hüpata, aga see ei õnnestunud tal, eks järgmine kord üritab uuesti. Piim meeldib talle väga ja seda ta mul noolimas käib. Tema nime ma ei tea, aga reageerib nimedele - KIISU, KIISUKE, ILUS KIISU, KAUNIS KIISU jne. Minu kaks õuekassi ja vanamees Miki ei taha temaga üldse läbi saada. Küll hakkab kräunumine pihta. Aga uus kiisu teab, et ma tema kaitseks alati välja astun ning seega ei vaevu ta eriti midagi tegema.
Ja siilid, kes peaksid (vähemalt võiksid) juba tududa, siblivad ikka siin aias ringi ja käivad söömas.
Loomad on ikka vahvad!

Siilid on ühed vahvad tegelased ja minu õnneks on mul neid aias kohe väga väga palju, nüüd hakkavad nad küll vaikselt talveunne jääma, aga ringi näeb neid siblamas hommikust õhtuni. Suvel oli üheks toredaks tegevuseks õhtuti murule istuda ja vaikselt jälgida nende liikumist, käike, tegemisi jne. Küll oli suuri, väikeseid, keskmisi. Siile tuli mulle aed kõikvõimalikest kohtadest, ilmakaartest jne. Siilidele on mul välja pandud mitu toidukaussi ja joogitopsi, mida tuleb päevas mitu korda täita, sest nii omad kui ka võõrad kassid käivad ka sealt söömas.
Googeldasin infot siilide kohta ja lehe "Loomad" all saate seda ka lugeda. Mina isiklikult sain palju uut ja huvitavat teada. Samuti lisan ka paar pilti, mis ma mõni päev tagasi enda aias tegin. Kvaliteet pole just parim, aga kuna pildid tehtud mobiiliga ja võimalikult lähedalt, olles ise nii kõver, kui veel andis, siis tuleb leppida sellega, mis välja tuli.

Mõtted ja ideed keerlevad peas, kõik on kirja pandud ka paberile, aga teostamine tundub keeruline. Seda just seetõttu, et aeg kaob käest. Töid ja tegemisi on nii õues kui ka toas nii palju, et kohe ei jõua omadega kuhugi.
Hakkan oma blogi ka erinevate uurimustega täiendama. Tegin täna juba algust, esialgu paberile teksti valmis kirjutamisega, nüüd mõtlen kujunduse välja ja siis panen selle siia kirja.
Seni ootan ma teie kommentaare, kirju, soove jne. Andke tagasisidet! Olge julged mulle kirjutama ja kommenteerima.

Mõte

Küll on meil olemas emadepäev, isadepäev, nüüd tehti ka vanavanemate päev. Aga miks ei võiks olla ka õdede-vendade päev.? Sellel päeval peaks hakkama juba lasteaias lastele rääkima õdede-vendade tähtsusest, kuidas tuleb teineteist hoida, mitte pidevalt kakelda. Samuti tuleks rääkida, kui tore on, kui sul on kodus kellega mängida, kellele toetud jne.

Mis Teie arvate, kas oleks päris hea ja mõeldav mõte? Siis hakkaksid lapsed juba varakult oma õdesid-vendi hoidma.

Tegelikult tasuks teha terve õdede-vendade nädala, see annab effektiivsema tulemuse.

Tere

Kallid sõbrad,
Püüan siin enda blogis hoida teid kursis oma tegemiste ja toimetustega. Näitan, millega ma hakkama olen saanud ja mida uut valmis teinud. Esialgu on minu blogi veel suht kohmetu, aga inimene õpib ikka kogu elu ja nii ka mina. Vaikselt püüdlen paremuse poole.