Tähtis on püüelda oma unistuste poole!

Thursday, October 21, 2010

Kuidas aidata?

Olen siiani teinud väikeste summade kaupa annetusi läbi Swedbank internetipanga ("Ma armastan aidata"). Olen annetanud nii Eesti Vähiliidule, Loomade varjupaigale, Loomakaitseseltsile, Sünnitusmajale, Lastehaiglale.
Aga kuidas saaks veel aidata? Soov on suur. Kas on midagi, mida ma saaksin kodus ära teha? (peale rahaliste annetuste). PALUN ANDKE TEADA!!!!
Kui mu ema ära suri, siis sorteerisin tema riiideid - osad andsin ära ning osad asjad pakkisin kottidesse ning üks väga tore mees (nüüdseks juba pensionil ja kahjuks ei tea ma enam tema tegemistest ja toimetustest midagi) viis need kodututele. Muidugi leidus inimesi, kes minu tegu valeks pidasid - "Kujutad sa ette, kui mõni PONKS sulle sinu ema riietes vastu tuleb!?" See oli ainult üks paljudest lausetest, mida mulle öeldi. Ja mis siis kui tuleb!? Nemad on ju ka inimesed, nad vajavad sooja, nad vajavad abi.
Mulle väga meeldis see eksperiment, mida tegi Üllar Luup, kui ta kehastus kodutuks ning nüüd see, kuidas ja mida nad nendest räägivad. Leidub neid, kes ei anna alla ja tegutsevad edasi. Samas on ka neid, kes leiavad, et neil pole enam midagi ega kedagi peale pudeli vaja. Eile näitas Reporteris üht kodutut, kes õpetab kriketit teistele inimestele, ta on loonud ühe seltsi - inimene ei anna alla. Kas aga ei ole kuidagi võimalik talle siis mingi väike toake anda, et tal oleks koht, mida oma koduks pidada!!??? Vähemalt esialgu.
Mulle meeldib väga saade "Rääkimata lugu" - see on alati nii südamlik.
Suvel, kui Reporteri kaudu paluti abi raha kogumisel ühe noormehe raviks (oma sõpra päästes jäi ise hätta ja oli juba pikemat aega koomas) Pere tahtis ta Saksamaale ravile viia. Kuna aga tegemist oli vene keelt kõnelevate inimestega, siis .......... Inimesed olid julmad. Lugesin natuke neid kommentaare - mul hakkas halb. Miks ometi inimesed on nii kurjad ja õelad??? Küll sooviti, et ta ära sureks, küll kästi Venemaale minna , siis olid halvad Reporteri tegijad jne jne. Miks küll nii???? Palju ei suutnud ma edasi lugeda. Panin kinni, kirjutasin üles andmed, mis vaja annetuse tegemiseks ja kandisn väikese summa üle selle noormehe raviks. Ei ole rohkem kursis, kuidas tal läheb, aga loodan, et ta paraneb.

Hetkel plaanin ma korraldada retke Loomade Hoiupaika, mis leiaks aset järgmine suvi (2011), seda siis, kui minu õde Eestisse tuleb. Plaanin kutsuda oma sugulased (palju mul neid pole) ka kaasa, igale ühele annan eraldi ülesande, mida keegi loomadele muretseb (enne võtan aga varjupaigaga ühendust ja uurin nende käest täpselt, mida neil vaja kõige kõige kõige rohkem on) ja siis autodesse ning minek. Seda muidugi juhul, kui keegi sellest ikka huvitatud on. Kui ei ole, lähen üksi. Aga samas arvan, et selline päev oleks tore ja annaks palju juurde, sest muidu ju eriti sellistes kohtades ei käida (räägin enda nimel).
Olen ise juba ammu tahtnud Loomade Hoiupaika külastada, aga kuna mul endal autot pole ja väikest last ka kellegi hoolde jätta pole, siis tuleb oodata. Varem on aga ikka midagi muud ette tulnud jne jne. Vabandused vabandused, aga nii see on. KAHJUKS!!!! Selleks arvangi, et kui on konkreetselt selline päev organiseeritud, siis ka sellest osa võetakse. Vähemalt loodan.

No comments: