Väike valik minu kitsekestest, kes mind hommikust õhtuni ja õhtust hommikuni külastavad. Olen neile ära andnud kõik porgandid, õunad, peedid, kaalikad, mis ma ise kasvatasin. Nüüd juba ammu ostame poest porgandeid. Ühed naabrid toovad oma õuna-,porgandi- ja kartulikoori meile. Küpsetan ise leiba ja sellest vähemalt poole annan kitsedele, püüan teha toitu vaid kartulitest, et neile koori saaks anda, lisaks oleme käinud juba mitu korda vilja ostmas, nüüd saime ka natuke heina - Aga seda kõike on vähe nende jaoks, sest neid on nii palju! Küll käib neid üksinda, kahekesi, viiekesi, kuuekesi, kolmekesi ja kõige rohkem olen kaheksat kitse korraga näinud. Nüüd ronivad nad meil juba kaevu peale ja lumehunnikute otsa, et saada ka natuke kõrgemalt pähklipuu urbasid kätte (alt on kõik ära söödud). Siis nad on meie puid natuke kujundanud - noor kastan jäi oma tipust ilma ja külgedest ilma (paljas roots on alles), kaske närisid ka natuke, siis sõid jasmiinipõõsaid, kuusehekki jne jne. Need kuused, kus nende toidukohad on, on alt päris raagus! : D Ükskõik - las süüa!!! - peaasi, et nad natukenegi midagi saavad.
Eelmine talv hakkasid nad meil käima jaanuari keskpaigast, see talv aga juba novembri lõpust.
Nüüd on välja ilmunud ka pisikesed kitsekesed - kaks ema oma poegadega.
Olen neile andnud ka päevalilleseemneid, mida lindudelegi annan, nüüd nad avastasid koha, kus lindude söögimaja on ja käivad ka ise sealt aeg-ajalt söömas. :)
Tuleks juba kevad, sest siis saavad nad ise rohkem sööki kätte ja kitsede elu läheb kergemaks. Ilus on neid vaadata, aga kui hakkan mõtlema, et tegelikult on see ju nii vähe, mida ma suudan neile anda ja see aitab neid vaid natuke, siis........
No comments:
Post a Comment