Mets

Lausa uskumatu, kuidas inimene ennast ikka ületada suudab.
Alles mõni päev tagasi olin ma kindlal veendumusel, et mina kunagi metsa ei lähe. Metsas on palju ämblikke ja nende võrkusid. Seeni ma nagunii ei tunne! Jätan selle teistele, ma võin hiljem seeni vaid marineerida.
Nüüd pean aga enda sõnu sööma, aga see maitseb hästi! :D
Käisin eile metsas seenel, tõin koju paraja koguse ja kõik olid isegi söögiseened! :D Ja kui mõnus ning rahustav mets ikka olla võib! See oli lihtsalt fantastiline!!!!
Üks puuk küll ronis pärast mu peal, aga see oli kõige selle juures tühine asi.
Igatahes, nüüd hakkan ma metsas rohkem käima - SEE ON NIIIIII MÕNUS JA RAHUSTAV!!!!

Küll on palju mõtteid ja ideid, mida kõike tahaks ära teha, aga no see aeg - lihtsalt kaob käest. Peaks hakkama kõik üles kirjutama, muidu varsti ei mäleta mida ühe või teise asjaga teha plaanisin. :)
Praegu aga toimetan aias, tegelen lõikamistööga, valmistan vaikselt ehteid ja täidan tellimusi, mida ikka vaikselt tuleb. Siis on meie pisike Pipa, kes vajab oma tähelepanu ja kasvatamist.
Pisikesele kiisule pole ma aga kahjuks ikka kodu leidnud, aga ma ei kaota lootust - kuskil ikka leidub keegi, kes loomi armastab ja endale toreda kiisu tahab võtta. Lootus pidi küll olema lollide lohutus, aga samas sureb lootus viimasena! :)
Kangastelgedel on mul üks vaip valmis, teise vaiba materjale ma lõikan siis, kui aega. Tahaks selle ikka kiiremini ära teha, saab hakata järgmisi tegema. Ka vaipu oodatakse ja soovitakse, mis taaskord on minu jaoks positiivne.
On tore teha midagi, kui sa näed, et see teistes kasutust leiab.

Jõudu ja jaksu kõikides tegemistes ja ettevõtmistes!